Carl Michael von Hausswolff (1956)

Carl Michael on kaasaja tuntuim Rootsi kunstnik, kuraator ja helikunstnik, kes tihti töötab  avardatud kunstilise entiteedi ja autorluse identiteedi piiride hägustamise meetodil.

www.cmvonhausswolff.net

Valguse metafoor sisaldab tohutul hulgal võimalusi. Just sellest me rääkida püüamegi. See võib tähendada, et meil on selle jaoks vaja sama palju nimetusi nagu Alaskas on nimetusi erinevate lumede või maailmas erinevate inimeste kohta.

Liisa Hirsch (1984)

Liisa teosed koosnevad tundlikest helidest puhastes vormides, tema kompositsioonid on eelkõige mikrotonaalsete reflektsioonide uuringud.  Ta on komponeerinud muusikat filmidele, teatrile ja tantsuetendustele ning orkestriteoseid, mida on esitatud üle maailma.

www.emic.ee/liisa-hirsch-est

Kristel Saan (1985)

Kristel on skulptor ja installatsioonikunstnik, kes elab ja töötab Vancouveris Kanadas. Tema uurimisvaldkond küsitleb keha kogemust ja inimese osalust visuaalselt ülelaetud maailmas, meis kõigis olemasolevatest personaalsetest arhiividest loodud kuvandeid ja selle käigus tekkinud vahetust, ning kõneleb ebausu suspensioonist ja kaugusest romantiseeritud utopistlikust ruumist. Saan osaleb aktiivselt näitustel üle maailma ja on tegelenud oma loomingus muuhulgas nii foto, video, skulptuuri kui ka tegevuskunstiga ning loonud oskuslikult karjääri kunstnikuna ülimas heterotoopias – Hollywoodi filmimaailmas.

kristelsaan.com

“Ärevas vaikuses seisab üks väike maja,
kuid hingamis kahinat on kuulda seal.
Kas on keegi eksind teelt
või üksik mööduja
jääb öösse puhkab jalgu
või hoopis viirastused need
õud saladuslik näib
üks kummaline valgus…”
GG

Johannes Luik (1988)

Johannes on õppinud Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri. Tegelenud video, muusika ja fotograafiaga. Praegu õpib Eesti Kunstiakadeemias Installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Johannes on võitnud 2017 ja 2018 aastal noore skulptori preemia.

Inimene kaotab teadvuse keskmiselt 6 sekundiga ja aju lõpetab funktsioneerimise 20-30 sekundi pärast.

Aivar Tõnso

aka Hypnosaurus on Eesti kaasagse elektroonilise underground-muusika legend ja aktivist, Mysteeriumite korraldaja ja Ulmeplaatide juhtpiloot. Hetkel tegeleb Eesti Kunstiakadeemia Uue Meedia magistriõppes heli multimediaalseks laiendamisega.

ulmeplaadid.ee

Tähelepanu äratavad just need nähtused, mis on mingis mõttes raskesti liigitatavad ja mille puhul väline vorm ei kammitse sisemist sädet. Looming muutub tähenduslikuks alles siis, kui tekib soov mõista, millistest impulssidest lähtuvalt on vastavad algoritmid genereeritud.

Dreamachine (1959)

Dreamachine on maailma esimene kunstiteos kinnisilmi vaatamiseks, stroboskoopiline seade, mille valgussignaalid mõjutavad ajulaineid ja visioone. Krestomaatilise psühhedeelse objekti leiutasid biitnikud Brion Gysin ja Ian Sommerville.

Brion Gysin (19.01.1916 – 13.07.1986)

Brion oli maalikunstnik, kirjanik, helipoeet ja performance kunstnik Inglismaalt. Ta on 20. sajandi avangardi ajaloos tuntud peamiselt nn cut-up tehnika leiutajana, mida praktiliselt oma raamatutes hakkas kasutama tema sõber, ameerika biitkirjanik William S. Burroughs. Gysini omaaegsed radikaalsed ideed mõjutasid ja olid inspiratsiooniallikaks beat generation’ile ning teiste seas näiteks ka David Bowiele, Mick Jaggerile, Keith Haringule, Laurie Andersonile, Genesis P-Orridge’le, John Zornile.

Ian Sommerville (1940–1976)

Ian oli elektrotehnik ja programmeerija. teda teatakse peamiselt seoses William S Burroughsi beat generation´i ringkonna ja Pariisi niinimetatud Beat Hotel´iga.

Tundmatu Kunstnik (0000)

Tundmatu Kunstnik on tundmatu ja rangelt võttes pole tegu kunstnikuga.

“Nothing is bigger than cyberspace, the Internet, and the NFL site on the world wide web”
Microsoft

“Jumal on suurem kui sitt” 
Lüganuse

“Nothing is real, strawberry fields forever” 

The Beatles

Kristi Kongi (1985)

Kristi on maalihariduse omandanud Tartus, Tallinnas ja Lahtis, praegu elab ja töötab Tallinnas.
Kongi kunstipraktika keskne teema, materjal ja inspiratsiooniallikas on värv. Vaatamata sellele, et Kongi teosed tunduvad esmapilgul rõõmsameelsed ja energilised, pole neis juhuslikku või mõtestamata värviekspressiivsust. Tema teoste visuaalne keel, mida on lihtne kiirelt määratleda kui geomeetrilist abstraktsionismi, keerleb valguse ja värvi süsteemsete uuringute ümber, olles eelkõige analüütiline ja organiseeritud. Kongi on tähelepanelik vaatleja, hoolas eksperimentide läbiviija ja nutikas järelduste tegija, kelle loominguline tegevus realiseerub tahvelmaali või kohaspetsiifilise installatsioonina.

Kongi pälvis 2011. aastal noore kunstniku preemia, 2013. aastal Sadolini kunstipreemia, oli 2016. aastal Köler Prize’i nominent ning võitis 2017. aastal Konrad Mägi preemia.

Mari-Leen Kiipli (1988)

Mari-Leen on õppinud fotograafiat Tartus ja Tallinnas ning täiendanud end Viinis, praegu elab ja töötab Tallinnas. Kiipli senised suuremad sooloprojektid, mis kombineerivad fotot, videot ja installatsiooni, keskenduvad peamiselt ruumide ja situatsioonide tunnetuslikule kvaliteedile. Ta uurib teostes lähedalt ja keskendunult iseenda kohalolu spetsiifilistes, omaduseta keskkon-dades ning kehamälu toimimist.

Kiipli viimane isikunäitus Hobuspea galeriis lähtus loodusdokumentalistika visuaalsest keelest ning esitas seda installatiivsel moel, kasu-tades peegleid, projektsioone, omapärased perspektiive.

Kiipli teoste miljöö on puhas, efektne ja oma konkreetsuses intrigeerivalt segadusse ajav.
Kiipli pälvis 2015. aastal Rundumi liikmena Adamson-Ericu stipendiumi, 2018. aastal
Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.