Immanuel Pax

on Soome valgus- ja teatrikunstnik. Valguskunstis kasutab ta projitseeritud valgust nii vaadeldava objekti kui suhtlemiseks mõeldud subjektina. Vahel leiab suhtlus aset siis, kui publik hakkab ise teose sees olles selles osalema, vahel teosest inspireeritud ühiskondlike ja poliitiliste tegevuste kaudu. Teosed on sageli kohaspetsiifilised ja suhestuvad aktuaalsete teemadega.

Kas publik saaks aru, kui jätaksime kunsti valguskunstifestivalidelt välja? Uurime välja! Ettekande jooksul teeme kiire ja rohmaka visandi uuest valguskunsti meistriteosest ja igaüks saab mängida kunstnikku

Taavi Suisalu

aktiveerib tehnoloogilise kunsti, heli- ja tegevuskunsti vahenditega perifeerseid alasid kummastavateks kohtumisteks. Tema looming tõukub kaasaegse ühiskonna suhetest tehnoloogiatesse ning nende mõjust sotsiaalsete olendite käitumisele, tajudele ja mõtlemisele. Oma teostes seob ta kultuurilisi fenomene kaasaegsete kultuuripraktikate ja traditsioonilisema mõttelaadiga.

www.taavisuisalu.ee

Vestlus keskendub valguse ootamisele, mida illustreerivad näited meediakunstniku enda loomingust. Valgus võib olla valgustamise vahend, aga see võib töötada ka pilguna või nähtusena, mis uuristab käike läbi puhtas olekus keskkonna nagu mäed, ookeanid ja meeled. Vestluse käigus räägitakse ka TAVA 2018 raames esitletud töödest ning ühest autori varasemast pimeduse-teemalisest teosest.

Mónica Ruiz Loyola

Kunstniku peamise tähelepanu all on analoogse ja digitaalse vahel asuv peegeldus. Ta sulatab need kaks teemat ühte ja püüab neid väljendada erinevate intiimsuse või sotsiaalsemate teemadega tegelevate projektide, interaktiivsete installatsioonide või tegevuskunsti kaudu. Oma töödes puudutab ta selliseid teemasid nagu mälu, kohaolu, puudumine ja see, kuidas me inimestena saame tehnoloogia tõttu osaks efemeersest maailmast.
Tema teoseid on näidatud Ameerika Ühendriikides, Hispaanias, Ukrainas, Ecuadoris, samuti rahvusvahelisel valgusfestivalil FILUX Mehhikos, Licht Festivalil Belgias ja Lux Helsinkil Soomes.

www.monikaloyola.com

Selles teoses kasutatakse valgust teadlikustamise vahendina. Teosega püütakse tõmmata tähelepanu ühele sügavalt juurdunud nähtusele mitte ainult Mehhikos, vaid kogu maailmas: naiste tapmisele (femicide). Ehkki niisugust tüüpi vägivalla ulatuse kohta puudub täpne statistika ja ehkki see võib riigiti väga erinev olla, ei tohi me selle probleemi olulisust alahinnata. Selliste kuritegude motiive ja tegureid on üsna keeruline aduda. Me elame ajal, mis esitab meile väljakutseid ja mil verdtarretavad teod peegeldavad meie eksistentsiaalset kriisi.

Seega esindab valgus käesolevas teoses ka sidet elu ja surma vahel, märkides lootust. Õmblusmasin sümboliseerib tööalast rõhumist, andes  samal ajal hääle ja mälestades kõiki kaduma jäänud naisi.

Timo Toots

on kunstnik, kelle looming keskendub inimeste, tehnoloogia ja looduse vaheliste suhete uurimisele, nendega katsete läbiviimisele ning nende üle mõtisklemisele. Ta ei sea oma väljendusvahenditele piire, kuid enamasti võtab lõplik teos mõne masina kuju.
Alates 2006. aastast on ta osalenud mitmetel näitustel Eestis, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides. 2012. aastal võitis ta Prix Ars Electronica konkursil interaktiivse kunsti kategoorias peaauhinna Golden Nica.
2013. aastal pani ta ühes vanas Eesti talus aluse projektiruumile MAAJAAM, et koostöös teiste kunstnikega uurida tehnoloogia ja inimeste vahelisi suhteid.

www.timo.ee

Timo Toots räägib oma viimastest teostest ning nende loomise protsessist. Oma töödes kasutab ta palju erinevaid tehnilisi valgustusvõimalusi ning tutvustab neid ka prototüüpidena

Mischa Kuball

Kontseptuaalset kunsti viljelev Mischa Kuball (sündinud 1959. aastal Düsseldorfis, Saksamaal) on avalikus ja institutsionaalses sfääris tegutsenud juba aastast 1977. Ta kasutab valgust kui vahendit, et uurida arhitektuurseid ruume, aga ka sotsiaalseid ja poliitilisi diskursusi, ning mõtiskleb mitmetel erinevatel teemadel, alates sotsiokultuurilistest struktuuridest ja lõpetades arhitektuuriliste sekkumistega, rõhutades või uuesti tõlgendades nende monumentaalset olemust ja konteksti arhitektuuri ajaloos. Alates 2007. aastast on Mischa Kuball Kölnis asuva Meediakunstide Akadeemia avaliku kunsti professor ja Karlsruhes asuva Hochschule für Gestaltung/ZKM meediakunsti dotsent.

www.mischakuball.com
www.public-preposition.net

Mischa Kuballi “public preposition” (“avalik eessõna”) koosneb hulgast mitmekümne aasta jooksul tehtud töödest, sekkumistest, projektidest ja performance’itest. Nende ühiseks jooneks on see, et need köidavad avalikku ruumi ning sisaldavad endas küsimusi selle kohta, mis asukohtades ja missugustel tingimustel tekib mõiste “avalik” ja kuidas seda mõista. Mitmed sekkumised ja projektid olid oma olemuselt ajutised ja eksisteerivad vaid fotodel dokumenteerituna. Teised kavandati meelega kaduvatena, isegi nende kohapealne väljanägemine võis olla piiratud nähtavusega. Selles mõttes osutab “public preposition” avaliku ruumi fundamentaalsele vastuolule: ühest küljest oleks see justkui piiramatu, aga teisest küljest on iga sekkumise puhul publiku hulk või sündmuse korral vaatajate ja selles osalejate arv objektiivselt piiratud. Seetõttu tuleb selleks, et teost “public preposition” avalikus loengus käsitleda, selle üle arutleda, seda mõista kui žesti, mis püüdleb avaliku, individuaalseid projekte sisaldava projekti loomise poole laiemas kontekstis.

Jacob Tækker

õppis Kuninglikus Taani Kunstiakadeemias ja on osalenud näitustel nii Taanis kui välismaal. Ta tegeleb videokunstiga, mille teemadeks on emotsionaalsed seisundid, eksistentsi rutiinne olemus ning see, kuidas inimene hakkamasaamiseks neid tajub ja mõtestab. Tækker pöörab erilist tähelepanu lihtsale ja humoorikale liikuvale pildile, luues teoseid, mis sisaldavad nii komöödia kui tragöödia elemente, mistõttu ei saa neid vaadates kunagi kindel olla, kas nutta või naerda.
Oma tööde juures on Tækker korraga peategelane, lavastaja, kaameramees ja stsenarist.

www.jacobtaekker.com

Jacob Tækkeri peamiseks töövahendiks on performance’i sugemetega video. Kuidas seda suurte väli-installatsioonide puhul rakendada?

Jacob kõneleb oma viimastest, etenduskunsti avalikus ruumis viljelevatest töödest, ja nende seostest digikultuuriga. Ta esitleb oma mõtted ja viited, mis kujunevad loomeprotsessi käigus.

Carl Michael von Hausswolff 

Carl Michael on kaasaja tuntuim Rootsi kunstnik, kuraator ja helikunstnik, kes tihti töötab  avardatud kunstilise entiteedi ja autorluse identiteedi piiride hägustamise meetodil.

www.cmvonhausswolff.net

Carl Michael von Hausswolff valib välja hulga enda ja teiste kunstnike töid, mille baasilt püüab leida vastust ühele erilisele valguse otsingule: mis meie tegevusi käivitab? Ettekandes käsitletakse Kolumbiast, Filipiinidelt, Chiangmaist pärit kunstiteoseid, aga ka tema enda, Brion Gysini, “Lucky” Luciano, Olga Erikssoni, Corazon Amurao ja teiste töid.

Liisa Hirsch

Liisa teosed koosnevad tundlikest helidest puhastes vormides, tema kompositsioonid on eelkõige mikrotonaalsete reflektsioonide uuringud.  Ta on komponeerinud muusikat filmidele, teatrile ja tantsuetendustele ning orkestriteoseid, mida on esitatud üle maailma.

www.emic.ee/liisa-hirsch-est

Kuidas tõlkida “glaidi”? Klaverikeelte võngetes leitud maailm. Lühike sissejuhatus ühte ettearvamatusse helinähtusesse ning mõned helilooja-lahendused, kuidas juhuslikkuse peale midagi luua.

Kristel Saan

Kristel on skulptor ja installatsioonikunstnik, kes elab ja töötab Vancouveris Kanadas. Tema uurimisvaldkond küsitleb keha kogemust ja inimese osalust visuaalselt ülelaetud maailmas, meis kõigis olemasolevatest personaalsetest arhiividest loodud kuvandeid ja selle käigus tekkinud vahetust, ning kõneleb ebausu suspensioonist ja kaugusest romantiseeritud utopistlikust ruumist. Saan osaleb aktiivselt näitustel üle maailma ja on tegelenud oma loomingus muuhulgas nii foto, video, skulptuuri kui ka tegevuskunstiga ning loonud oskuslikult karjääri kunstnikuna ülimas heterotoopias – Hollywoodi filmimaailmas.

kristelsaan.com

Kristel Saani ja Sten Saaritsa performance “Rabbit Owners Meeting” kasutab heli kui vahendit valguse tekkimiseks ning sellest tulenevalt hakkab valgus ise tekitama heli. Olulist rolli mängib ka publiku vahetute aistingute kaudu toimuv sensoorne osavõtt – see on mäng. Performance kestab 20 minutit ning on suures osas eksperimentaalne, tekib publiku interaktsiooni ning kunstnike vahel hetkes ja ruumis toimuvas sünergias.

Performance tõstab valguse teema esiplaanile läbi praktilise ja samas eksperimentaalse meediumi. Lisaks toob see konverentsipäeval  artist talk’ide vahel teretulnud värskendust.

Johannes Luik

Johannes on õppinud Tallinna Tehnikakõrgkoolis arhitektuuri. Tegelenud video, muusika ja fotograafiaga. Praegu õpib Eesti Kunstiakadeemias Installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Johannes on võitnud 2017 ja 2018 aastal noore skulptori preemia.

Johannes Luik tutvustab oma tööd ja tegemisi ja nende seost vaatluse all oleva taiesega. Ta räägib eri viisidest, kuidas me valguse tuhmumist tõlgendame, ja sellest, kuidas tõlgendamine võib sõltuda kontekstist.

Tuhmumist seostatakse ühe kujutise juurest teise juurde liikumisega. Ühe idee juurest teise juurde. Ühe selgepiirilise asja juurest teise juurde. Seetõttu köidab kunstnikku tuhmumise juures see, et see annab meile uue tähenduse. Midagi vahepealset. Midagi, mis pole üks ega teine. Midagi, millel pole kindlaid piirjooni. Või isegi on, aga – saate aru küll. Midagi uut.

Aivar Tõnso

aka Hypnosaurus on Eesti kaasagse elektroonilise underground-muusika legend ja aktivist, Mysteeriumite korraldaja ja Ulmeplaatide juhtpiloot. Hetkel tegeleb Eesti Kunstiakadeemia Uue Meedia magistriõppes heli multimediaalseks laiendamisega.

ulmeplaadid.ee

Aivar  Tõnso tutvustab videoesitluse kaudu oma arusaamu heli ja ruumi vahelistest seostest nii füüsilisel kui ka mentaalsel tasandil. Ta räägib helide märkamisest ja selle abil ümbritseva tajumisest, aga ka erinevate nähtuste vaatlemisest tulenevate ideede kaudu helimaailma mõtestamisest.

Tundmatu Kunstnik

Tundmatu Kunstnik on tundmatu ja rangelt võttes pole tegu kunstnikuga.

“Miski ei ole suurem kui küberruum, Internet ja NFLi kodulehekülg ülemaailmses veebis” (Microsoft)

“Jumal on suurem kui sitt”  (Lüganuse)

“Miski pole tõeline, maasikapõllud igavesti”  (The Beatles)